Lugemispäevik 4 – Infoteadused

03. novembril toimus meil loeng professor Sirje Virkus teemal “Infoteadused”. Loengu eesmärgiks oli kujundada teadmisi ja arusaamu sellest, mis on üldiselt infoteadus. Terve loengu ajal käisitlesime infoteaduse olemust järgmiste küsimuste kaudu: Mis on infoteadus ja kuidas on see kujunenud? Millised on infoteaduse põhiküsimused ja peamised uurimisvaldkonnad? Kuidas on infoteadus seotud teiste teadusvaldkondadega?

Professor alustas loengut seletades, et infoteadus pole just kõige vanem teadus, vaid see on ikka päris noor. See kerkis esile peale teist maailmasõda. Tänapäeval on infoteadus võtnud tähtsa osa meie eludes. Sellel on palju tihedaid seoseid teiste teadusharudega. Tavaliselt räägitakse infoteadusest kui mitmetahulisest ja interdistsiplinaarsest teadusest. Möödunud sajandi keskel hakati Ühendkuningriigis esmakordselt kasutama mõisteid infoteadus (Information science) ja infoteadlane (Information scientist). Spetsialiste, kes aitasid teisi teadlasi info saamisel, kutsuti infoteadlasteks.

Aga kust on infoteadus tulnud? Selle kohta on mitmeid erinevaid käsitlusi. Mõned uurijad seostavad infoteadust raamatukogude, raamatukogunduse ja bibliograafiaga. Need uurijad, kes väidavad, et infoteadusel ja bibliograafial on tihe seos, näevad kaasaaegse infoteaduse varaseid teoreetilisi juuri Euroopa 19. sajandi dokumentatsiooni traditsioonis. Nad viitavad Paul Otlet’ile ja Henri La Fontaine’le, kes rajasid Rahvusvahelise Bibliograafia Instituudi (aastal 1895). Nad on tuntud kui kaasaegse infoteaduse loojad. Infoteadusele aitas palju kaasa Infoteadlaste Instituudi  (Institute of Information Scientists) rajamine aastal 1985.

Loengupäevik 3 – Haridustehnoloogia

06. oktoobril toimus meil loeng Haridustehnoloogia keskuse vanemteaduriga, Mart Laanperega, teemal “Haridustehnoloogia”. Ta rääkis ka info- ja kommunikatsiooniteaduse rollist meie ühiskonnas. Näiteks 1997. aastal asutati Tiigrihüppe SA, aastal 2001 loodi erinevaid õpitarkvarasid ning tekkis Tiigrihüpe Pluss arengukava. Aastal 2003 loodi EITSA juurde E-ülikooli konsortsium, siis e-kutsekool, kesksed e-õppeteenused jne.

Laanpere rääkis 2013. aastal Euroopa komisjoni poolt tehtud uuringust. Uuring tõi välja palju fakte, üks neist oli, et arvutite kogus koolis ei avalda mingisugust mõju kasutamisaktiivsusele. IKT-d rohkem kui 25% tundides kasutavate õpejatate osakaal aastast 2006 pole üldse kasvanud. IKT rakendamises on need koolid, kus on ette võetud kooli tervikuna haaravad arendusprojektid ja loodud tugisüsteemid (digitally supportive schools) õppetöös palju edukamaks. Järjest rohkem kasutatakse arvutiklasside asemel mobiilseid seadmeid.

Rääkis ka Eesti hariduse IKT-eduloost. Tänapäeval kasutab arvutit 99,3% Eesti õpilastest. Eesti õpilaste juurdepääs arvutitele ja internetile on väga hea. Eesti on sellega kuuendal kohal tervest maailmast. Globe ja eTwinning programmides torkasid Eesti koolid suure aktiivsusega silma.

IKT ja kooli suhtes tõi ta meile ette okasroosikese hüpoteesi: eestiaegne matemaatika-õpetaja saaks tänases koolis töötada ilma suurema ettevalmistuseta. Mainis ka fakti, et Eesti õpetajate arvutite kasutus on alla Euroopa keskmise. Aastal 2009 toimus sülearvuti projekt, mis kukkus läbi. Koolis sülearvuteid ei näe ja arvutid on pagendatud arvutklassi või õpetajalauale. Õpilastele on arvui enamjaolt mänguasi, kuna õpetajad ei tegele sellega peaaegu üldse. Tänu e-koolile siis midagi nad ikka kasutavad. IKT pole mõjutanud kooli põhiprotsesse, vaid ainult selle haldust ja sise/väliskommunikatsiooni.

Tuleviku klassiruum tehnoloogilise vaatena oli ka väga huvitav. Kõik erinevad süsteemid oleksid koos omavahel, näiteks EHIS, õppeinfosüsteem, eksamid, dokumendihaldus jne. Oleksid olemas palju kitsaid teenuseid. Selles tuleviku klassiruumis peaks kindlasti olema digitaalne ökosüsteem, mis oleks isereguleeruv ja evolutsiooniliselt arenev.

Lõpetuseks andis meile mõned soovitused, et aidata natuke tuleviku plaanidega. Need soovitused lähevad mulle kindlasti tulevikus vaja.

Kasutatud allikad:

https://dti6001.wordpress.com/2017/10/06/haridustehnoloogia-akadeemilise-suuna-loeng/

https://et.wikipedia.org/wiki/Tiigrih%C3%BCpe

https://www.tlu.ee/et/Haridustehnoloogia-keskus

https://et.wikipedia.org/wiki/Haridustehnoloogia

 

 

Loengupäevik 2 – Matemaatikast meid ümbritsevates tehnoloogiates

29.septembril toimus meil loeng Andi Kivinukkega teemal “Matemaatikast meid ümbritsevates tehnoloogiates”. Loengu teema oli väga põnev.  Ma olen alati olnud see üliõpilane kes mõtles: “milleks nii palju matemaatikat, kui ma õpin informaatikat. Tahaks ainult programmeerimist õppida”. See loeng avas mu silmad selles suhtes, mis seos on matemaatika ja informaatika vahel.

Alguses hakkas Andi selgitama, mis on matemaatika. Ta alustas selle lahti seletamist tsiteerides matemaatiku Josiah Willard Gibbs’i sõnu matemaatika kohta „Matemaatika on üks keel”. Matemaatikal puudub üldtunnustatud definitsioon. Algebra, geomeetria, informaatika: kõik need mõisted on matemaatikaga seotud.

Kuidas mõjutab matemaatika ühiskonda? Matemaatika mõjub ühiskonnale läbi rakenduste, mis tänapäeval baseeruvad eriti arvutitel. Näiteks Nobel majanduspreemiat saab enamjaolt matemaatika rakendustega seotud tööde eest. Mitte ainult majandusest, vaid ka näiteks füüsikast, keemiast ja meditsiinist.

On ka palju meediavahendeid, mida me saame tänapäeval kasutada tänu matemaatikale. Näiteks digitaalpildid, MP3 mängijad, CAD ja GPS-id.

Digitaalpiltide juures iga pilt koosneb kahe muutuja funktsiooni väärtustest, millega peab tegema teisendusi, et need väärtused internetti saaksid ja siis koju jõudes need uuesti kätte saada.

Uuemate MP3 mängijate matemaatiline väljatöötamine baseerub täiesti uutel funktsioonidel, mis on siinuste ja koosinuste taolised. Need funktsioonid võimaldavad hääle digitaalset teisendamist kuni 15 korda kiiremini kui vanemad meetodid.

CAD-i puhul toimub autotööstustes auto kuju kirjeldamine, siis matemaatiliste funktsioonide abil esitatakse see koheselt ka arvutiekraanile. Selles olukorras puutume kokku mitmeharuliste funktsioonidega (F(x) = f(x), kui a<x<b ja F(x) = g(x), kui b<x<c).

GPS töötab nii, et kui meil on teada meie kaugus neljast satelliidist, siis saab selle abil määrata meie asukoha kolm koordinaati. Alguses võib see tunduda trigonomeetria, kuigi tegelikult on need mittetriviaalsed ülesanded, kuna satelliidid on liikumises.

Matemaatikat kasutatakse ka näiteks ilmaennustamises. Need pildid, mida me televiisorist vaatame pole mingisugused aerofotod, need on hoopis vaatlusjaamade ja satelliitide andmete kogu. Andmed korrastatakse arvutite jaoks seejärel tehakse 6 mittelineaarset diferentsiaalvõrrandit, milles on 6 argumenti. Kiired algoritmid annavad võimaluse vajalikke võrrandeid õigeaegselt lahendatuks saada.

Ma jäin loenguga väga rahule. Mõndasi asju juba teadsin, kuigi palju uusi teadmisi sain ikkagi juurde. Nüüd võin kindel olla, et matemaatika pole ainult halvad hinded ja stress, vaid palju enamat.

Kasutatud allikad:

https://dti6001.wordpress.com/

https://et.wikipedia.org/wiki/Matemaatika

https://my.vub.ac.be/en/nieuws/2016/08/24/beautiful-impact-mathematics-society-bims-2016

https://en.wikipedia.org/wiki/Josiah_Willard_Gibbs

https://en.wikipedia.org/wiki/MP3

 

 

 

Loengupäevik 1 – Rakendusinformaatika ja selle roll infoühiskonnas

15. septembril toimus meil loeng Peeter Normakuga teemal rakendusinformaatika ja selle roll infoühiskonnas. Terve loengu vältel rääkis ta üldiselt informaatika mõistest, sellest kuidas toimuvad õpingud Tallinna Ülikoolis ja teistest teemadest veel.

Normak alustas loengut rääkides informaatika terminist. Termin informaatika pärineb saksa ja prantsuse keelest. Selle termini määratlus on läbi aegade varieerunud. Alguses kasutati saksa keelset terminit informatik = Information ja Automatik, et tõsta esile informatsiooni automaatse töötlemise aspekti. Hiljem aga hakati siduma seda pigem matemaatikaga: Informatik = Information ja Mathematik. Või prantuse keeles: Informatique = Information ja Mathematique.

Informaatikat saab mitut erinevat viisi defineerida. Kõige üldisem definitsioon oleks: informaatika on teadus infotmatsiooni töötlemisest ning selleks vajalikest meetoditest ja vahenditest. Täpsem definitsioon oleks aga: informaatika on informatsiooni struktuuri esitamist, töötlemist ja edastamist käsitlev teadusvaldkond.

Normak rääkis ka, et Tallinna Ülikooli digitehnoloogiate instituudis jagunevad rakendusinformaatika õppekavad järgmiselt: informaatika, infotehnoloogia, infoühiskonna tehnoloogia. Õppetöö võib toimuda nii kooli tarkvaralaborites, tehnoloogialaborites kui ka tavalistes loengusaalides. Laborid pakuvad kaasaegset töökeskkonda, suurendavad IT-alast koostööd ettevõtete ja organisatsioonidega. Oluliselt aitavad laborid kaasa teadusporjektide elluviimisele ja muude arendusprojektide teostamisele.

Õppejõud kõneles meile veel ühest väga põnevast hoonest ja projektist nimetatud “Tark maja”. Ausalt öeldes, ma kuulen sellest esimest korda. Seal on kõik seadmed kas poolautomaatsed või siis täiesti automatiseeritud, mis muudab kõik palju mugavamaks, turvalisemaks ja energiasäästlikumaks. Kõik seda saab juhtida juhtimistarkvara abil. Selles leidub veel probleeme ja vigu, nii et arenemisruumi on palju. Väga meeldiv oli sellise maja kohta informatsiooni saada.

Loengu lõpus rääkis ta “Eesti ettevõtluse kasvustrateegia 2014-2020”. Selle projekti eesmärgiks on aidata kaasa kava “Eesti 2020” katuseesmärkide täitmisele, suurendamaks nii tootlikkust kui ka tööhõivet. Strateegia eesmärgiks on, et Eesti ettevõtjad teeniksid rohkem tulu kõrge lisandväärtusega toodete ja teenuste eest.

Sain hästi palju uusi teadmisi informaatika kohta ja üleüldse selle kohta, kuidas Tallinna Ülikooli informaatika eriala töötab. Sain ka enamvähem ülevaate sellest, mida võivad tulevikus tööandjad minult tahta, kui peale õpinguid tööle minna ehk mis mind ees ootab peale õpingute lõpetamist.

Kasutatu allikad:

https://dti6001.wordpress.com/

https://www.quora.com/What-is-the-difference-between-applied-computer-science-and-computer-science

https://et.wikipedia.org/wiki/Informaatika

http://www.rakveretarkmaja.ee/

http://kasvustrateegia.mkm.ee/