03. novembril toimus meil loeng professor Sirje Virkus teemal “Infoteadused”. Loengu eesmärgiks oli kujundada teadmisi ja arusaamu sellest, mis on üldiselt infoteadus. Terve loengu ajal käisitlesime infoteaduse olemust järgmiste küsimuste kaudu: Mis on infoteadus ja kuidas on see kujunenud? Millised on infoteaduse põhiküsimused ja peamised uurimisvaldkonnad? Kuidas on infoteadus seotud teiste teadusvaldkondadega?
Professor alustas loengut seletades, et infoteadus pole just kõige vanem teadus, vaid see on ikka päris noor. See kerkis esile peale teist maailmasõda. Tänapäeval on infoteadus võtnud tähtsa osa meie eludes. Sellel on palju tihedaid seoseid teiste teadusharudega. Tavaliselt räägitakse infoteadusest kui mitmetahulisest ja interdistsiplinaarsest teadusest. Möödunud sajandi keskel hakati Ühendkuningriigis esmakordselt kasutama mõisteid infoteadus (Information science) ja infoteadlane (Information scientist). Spetsialiste, kes aitasid teisi teadlasi info saamisel, kutsuti infoteadlasteks.
Aga kust on infoteadus tulnud? Selle kohta on mitmeid erinevaid käsitlusi. Mõned uurijad seostavad infoteadust raamatukogude, raamatukogunduse ja bibliograafiaga. Need uurijad, kes väidavad, et infoteadusel ja bibliograafial on tihe seos, näevad kaasaaegse infoteaduse varaseid teoreetilisi juuri Euroopa 19. sajandi dokumentatsiooni traditsioonis. Nad viitavad Paul Otlet’ile ja Henri La Fontaine’le, kes rajasid Rahvusvahelise Bibliograafia Instituudi (aastal 1895). Nad on tuntud kui kaasaegse infoteaduse loojad. Infoteadusele aitas palju kaasa Infoteadlaste Instituudi (Institute of Information Scientists) rajamine aastal 1985.
Minu blogi. Parim blogi. 