06. oktoobril toimus meil loeng Haridustehnoloogia keskuse vanemteaduriga, Mart Laanperega, teemal “Haridustehnoloogia”. Ta rääkis ka info- ja kommunikatsiooniteaduse rollist meie ühiskonnas. Näiteks 1997. aastal asutati Tiigrihüppe SA, aastal 2001 loodi erinevaid õpitarkvarasid ning tekkis Tiigrihüpe Pluss arengukava. Aastal 2003 loodi EITSA juurde E-ülikooli konsortsium, siis e-kutsekool, kesksed e-õppeteenused jne.
Laanpere rääkis 2013. aastal Euroopa komisjoni poolt tehtud uuringust. Uuring tõi välja palju fakte, üks neist oli, et arvutite kogus koolis ei avalda mingisugust mõju kasutamisaktiivsusele. IKT-d rohkem kui 25% tundides kasutavate õpejatate osakaal aastast 2006 pole üldse kasvanud. IKT rakendamises on need koolid, kus on ette võetud kooli tervikuna haaravad arendusprojektid ja loodud tugisüsteemid (digitally supportive schools) õppetöös palju edukamaks. Järjest rohkem kasutatakse arvutiklasside asemel mobiilseid seadmeid.
Rääkis ka Eesti hariduse IKT-eduloost. Tänapäeval kasutab arvutit 99,3% Eesti õpilastest. Eesti õpilaste juurdepääs arvutitele ja internetile on väga hea. Eesti on sellega kuuendal kohal tervest maailmast. Globe ja eTwinning programmides torkasid Eesti koolid suure aktiivsusega silma.
IKT ja kooli suhtes tõi ta meile ette okasroosikese hüpoteesi: eestiaegne matemaatika-õpetaja saaks tänases koolis töötada ilma suurema ettevalmistuseta. Mainis ka fakti, et Eesti õpetajate arvutite kasutus on alla Euroopa keskmise. Aastal 2009 toimus sülearvuti projekt, mis kukkus läbi. Koolis sülearvuteid ei näe ja arvutid on pagendatud arvutklassi või õpetajalauale. Õpilastele on arvui enamjaolt mänguasi, kuna õpetajad ei tegele sellega peaaegu üldse. Tänu e-koolile siis midagi nad ikka kasutavad. IKT pole mõjutanud kooli põhiprotsesse, vaid ainult selle haldust ja sise/väliskommunikatsiooni.
Tuleviku klassiruum tehnoloogilise vaatena oli ka väga huvitav. Kõik erinevad süsteemid oleksid koos omavahel, näiteks EHIS, õppeinfosüsteem, eksamid, dokumendihaldus jne. Oleksid olemas palju kitsaid teenuseid. Selles tuleviku klassiruumis peaks kindlasti olema digitaalne ökosüsteem, mis oleks isereguleeruv ja evolutsiooniliselt arenev.
Lõpetuseks andis meile mõned soovitused, et aidata natuke tuleviku plaanidega. Need soovitused lähevad mulle kindlasti tulevikus vaja.
Kasutatud allikad:
https://dti6001.wordpress.com/2017/10/06/haridustehnoloogia-akadeemilise-suuna-loeng/
https://et.wikipedia.org/wiki/Tiigrih%C3%BCpe
https://www.tlu.ee/et/Haridustehnoloogia-keskus
https://et.wikipedia.org/wiki/Haridustehnoloogia
Minu blogi. Parim blogi. 