29.septembril toimus meil loeng Andi Kivinukkega teemal “Matemaatikast meid ümbritsevates tehnoloogiates”. Loengu teema oli väga põnev. Ma olen alati olnud see üliõpilane kes mõtles: “milleks nii palju matemaatikat, kui ma õpin informaatikat. Tahaks ainult programmeerimist õppida”. See loeng avas mu silmad selles suhtes, mis seos on matemaatika ja informaatika vahel.
Alguses hakkas Andi selgitama, mis on matemaatika. Ta alustas selle lahti seletamist tsiteerides matemaatiku Josiah Willard Gibbs’i sõnu matemaatika kohta „Matemaatika on üks keel”. Matemaatikal puudub üldtunnustatud definitsioon. Algebra, geomeetria, informaatika: kõik need mõisted on matemaatikaga seotud.
Kuidas mõjutab matemaatika ühiskonda? Matemaatika mõjub ühiskonnale läbi rakenduste, mis tänapäeval baseeruvad eriti arvutitel. Näiteks Nobel majanduspreemiat saab enamjaolt matemaatika rakendustega seotud tööde eest. Mitte ainult majandusest, vaid ka näiteks füüsikast, keemiast ja meditsiinist.
On ka palju meediavahendeid, mida me saame tänapäeval kasutada tänu matemaatikale. Näiteks digitaalpildid, MP3 mängijad, CAD ja GPS-id.
Digitaalpiltide juures iga pilt koosneb kahe muutuja funktsiooni väärtustest, millega peab tegema teisendusi, et need väärtused internetti saaksid ja siis koju jõudes need uuesti kätte saada.
Uuemate MP3 mängijate matemaatiline väljatöötamine baseerub täiesti uutel funktsioonidel, mis on siinuste ja koosinuste taolised. Need funktsioonid võimaldavad hääle digitaalset teisendamist kuni 15 korda kiiremini kui vanemad meetodid.
CAD-i puhul toimub autotööstustes auto kuju kirjeldamine, siis matemaatiliste funktsioonide abil esitatakse see koheselt ka arvutiekraanile. Selles olukorras puutume kokku mitmeharuliste funktsioonidega (F(x) = f(x), kui a<x<b ja F(x) = g(x), kui b<x<c).
GPS töötab nii, et kui meil on teada meie kaugus neljast satelliidist, siis saab selle abil määrata meie asukoha kolm koordinaati. Alguses võib see tunduda trigonomeetria, kuigi tegelikult on need mittetriviaalsed ülesanded, kuna satelliidid on liikumises.
Matemaatikat kasutatakse ka näiteks ilmaennustamises. Need pildid, mida me televiisorist vaatame pole mingisugused aerofotod, need on hoopis vaatlusjaamade ja satelliitide andmete kogu. Andmed korrastatakse arvutite jaoks seejärel tehakse 6 mittelineaarset diferentsiaalvõrrandit, milles on 6 argumenti. Kiired algoritmid annavad võimaluse vajalikke võrrandeid õigeaegselt lahendatuks saada.
Ma jäin loenguga väga rahule. Mõndasi asju juba teadsin, kuigi palju uusi teadmisi sain ikkagi juurde. Nüüd võin kindel olla, et matemaatika pole ainult halvad hinded ja stress, vaid palju enamat.
Kasutatud allikad:
https://dti6001.wordpress.com/
https://et.wikipedia.org/wiki/Matemaatika
https://my.vub.ac.be/en/nieuws/2016/08/24/beautiful-impact-mathematics-society-bims-2016
https://en.wikipedia.org/wiki/Josiah_Willard_Gibbs
https://en.wikipedia.org/wiki/MP3
Minu blogi. Parim blogi. 